Juba kolmandat aastat valmistan plastikust ahvenapeibutisi (nn muskasid). Olen neid valmistanud erinevatest materjalidest, suurustes ja värvides. Katsepüüke olen teinud nendega erinevates Eesti veekogudes järvedes, jõgedes, ojades ja ka merest. Selge see, et muskad on tegijad just talvel kirve rakendusega püügil. Kuid sellel suvel keskendusin kolm kuud uute värvide ja erinevate suurustega muskade valmistamisele. Ja nüüd sügisel umbes nädal tagasi proovisin midagi täiesti uut ehk siis klassikalise punast värvi tuti, saba asemel valmistasin musta värvi tuti, keha tegin 3 x suuremaks ehk jämedamaks, konksu suurus nr 4 ehk siis keha üldpikkus 2 cm, koos sabaga 3 cm, keha läbimõõt 4-5 mm.

Miks just muskad, mitte kummikalad? Olen kummikaladega juba aastaid püüdnud, töötavad, väga head, aga olen väsinud neid iga paari viske järel korrigeerimast konksule või siis hammustatakse tihti saba ära. Pika päeva peale on kummikalade kulu üsna suur. Muskasid kulub vähe, kui just kuskile põhjarisusse ei takerdu. Muskasid võib ka lõhnastada, maitsestada, lisades saba karvakestesse vastavalt oma soovile müügil olevaid erinevaid pastasid või spreisid!

Kindlasti pole lihtne uusi töötavaid peibutisi kala püügiks valmistada. Tuleb teha sadu erinevaid enne, kui jõuad selle üheni, mis töötab teistest paremini. Ka päevad pole vennad, kui ükspäev töötab hästi üks värv, siis teine päev on totaalselt vastupidi. Seda eriti väikestes veekogudes, kus kalad on aktiivsed lühikese osa päevast. On olnud päevi, kus kala eelistus värvi suhtes muutub 4-6 korda. Sellises olukorras tasub aktiivselt söötasid vahetada ja katsetada.

Esimene katsepüük
4-5 erinevat värvi muskat valmistatud ja aeg püügile seada. Esimeseks katse kohaks valisin Lääne-Eesti mereranniku. Tavaliselt teen esimesed katsed ahvena rakendusega "KUNN" (minu enda toode, suuremates kalastus kauplustes saadaval), millel 3 lipsu ehk võimalik püüda kolme erineva peibutisega ja vastavalt vajadusele saab söötasid kiirelt vahetada ja värve kombineerida. Esimesed visked ja juba esimene kala sumbas: 200 g ahven. Veel mõned visked ja juba duubel ehk 2 ahvenat ühekorraga . Ja nii see läks, päeva peale kogunes 3 kg ahvenaid ja boonuseks koha 1,1 kg. Mis tundus esialgu nagu lihtsalt vedamine või juhus.

Teine katse püük
Seekord juba 6 erinevat värvi uut muskat kaasas. Kuna kala tundus suhteliselt passiivne, siis läksin libiseva bulletiga dropshoti  peale. Esimene ehk bulleti lips 0,4 mm, 30 cm pikk (vältimaks kiiret tamiili kulumist/katkemist), mille ühes otsas aas ja teises otsas pöörel ja liinil 20 g volframbullet koos volframpärliga (võib ka klaasist pärlit kasutada heli tekitamiseks). Pöörla otsas 1-1,5 m fluorocarbonist lips 0,20 mm. Esimesed visked näitasid kohe kala ära, tuli vahelduva eduga 150-300 g ahvenaid. Kõrval kummikaladega püüdjatel silmad punnis ja vaikselt liiguvad minule lähemale ja üritavad samasse kanti visata kus minagi. Ja siis äkki jälle käib jõnksatus läbi ridva, haagin ja tunnen, et midagi suuremat on otsas. Esimese mõttena mõtlesin, et kindlasti mõni nurg või säinalaps, keda olen eelnevaltki otsa haakinud. Kerin ja kerin, pusib vastu, meenub just paaripäevane koha saamine. Ja mis ma näen: ongi jälle koha, muska ilusti suus, tirin kiirelt kaldale ja olemas 1,2 kg. Nüüd sain aru, et see polnud enam juhus teist korda muskaga koha saada. Teised kalastajad kogunesid minu ümber uudistama, kuidas ja millega püüan. Kiire tutvustus, esimene kalamees kõrvalt kohe 2 tk prooviks ostab. Aga mida päev õhtusse, seda kehvemaks võtt jäi, midagi veel tilkus, aga mitte palju. 4 tunnisest püügist kogunes siis 3 kg ahvenaid, 3 säinast, mis läksid tagasi kosuma ja koha 1,2 kg. Päev korras, pole vist paremat tunnet, kui omavalmistatud peibutisega kala saada ja veel enam, teistele kalameestele konkurentsi pakkuda.

Varustus
Kasutan AKARA Futura IM8 2,70 m ritva, mille olen ümber ehitanud täissüsinikust tipule ehk siis 5-30 g testile. Eriti mugav on see kaldalt püügiks, kus vaja teha pikki heiteid. Tundlik ots on hea nii jigitamiseks/dropshotisk kui püügiks ahvenarakendusega, pöörlevate ja väikemate voobler-tüüpi lantidega.

Rull: Daiwa Caldia A2500, nöör  Daiwa Tournament 8 Braid EVO 0,14 mm Chartreuse.

Püük
Püügitehnikana kasutan klassikalist jigitamist, kerin, paus, kerin, kerin, paus, tõmme, samal ajal ridva otsaga mängitades, vahele kiiremaid sööste, pause. Pealiin kergelt pinges, et oleks väiksemadki võtud näha.

Pikad tööpäevad, sadu erinevaid muskasid ja lõpuks saabub tulemus, millega võib rahule jääda . Hinnake Eesti käsitööd, mis on valmistatud meie tingimusi ja veekogusid arvestades ning testitud meie vetes. Meil on Eestis palju käsitöömeistreid, kes valmistavad lante, ja erinevaid peibutisi meie vetes kalastamiseks, austage ja kiitke neid, et nad olemas on!

 Alati ei ole tähtis suur saak, vaid emotsioon, värske õhk, loodus, mida kalastamine pakub!  

Jõudu jaksu katsetamisel! Uued peibutised on peatselt müügil hästi varustatud kalastuspoodides. Kiiremad saavad otse tellida marko@kalastuskunn.ee.

See kõik sai alguse 2008. aasta detsembris, kui olin juba aastaid Pärnu lahel ahvenaid jahtimas käinud. Sattusin ikka ja jälle kogenud Pärnu kombainiga püüdjate ja meistritega kokku, kes lahkesti soovitusi jagasid. Esimesed Pärnu kombaini komplektid, mis müügil nägin, olid Siilionu poes. Saigi mõned korrad kadunud Valmariga (Siilionu) Pärnu lahel kalal käidud ja tekkis idee, et prooviks ka ise kombaini ridva valmis teha. Sai muretsetud sobilikud ridvad, rõngad, rullid, tamiilid jne. Käte vahel meisterdades kapronniidi ja superliimiga valmisid esimesed komplektid, mis kohe ka müüki läksid. Nii olen püüdnud aastast aastasse asja süveneda ja ikka paremini teha.

Mida aasta edasi, seda keerulisemaks läks. Müügilt hakkasid kaduma sobilikud ridvad ja rullid, mida oli lihtne ümber ehitada. Hakkasin uurima, kust saaks sobilikke ritvasid ja ridva planke, millest oleks hea kombaine valmistada. Ei läinudki kaua aega mööda, välimuse ja andmete järgi sobivad plangud leitud. Kohe tekkis järgmine mure: plangud on, aga mis edasi? Vaja oli muretseda ka rullialuseid, rõngaid, käepideme materjali ( EVA kork). Asi tundus juba väga keeruline. Hakkasin süvenema, kuidas ritva nullist ehitada. Valik oli meeletu: erinevad rullialuseid, rõngad, niidid erinevates suurustes ja värvides! Pika pusimise peale sain sobivad komponendid kokku ja hinges hakkas kripeldama, kas ikka peab käte vahel niiti keerutama ja veel super liimiga rõngaste mähiseid katma. Tellisin esimese ritvade valmistamise käsitöö pingi.

Ootasin seda nagu väike laps kolm nädalat, kuni see USA-st kohale jõudis! Kaasa tuli ka esimene käsiraamat ridva valmistamisest. Esimesed 2-3 nädalat harjutamist, õppimist ja hakkas tasapisi tulema. Kaasas oli kõik vajalik: niit, epoksiidliim, pintslid, süstlad õigete koguste välja mõõtmiseks ja muud vajalikud tööriistad kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Peagi said kaasas olnud kvaliteetsed niidid ja epoksiidliim otsa ning hakkasin Eestis ja mujalt Euroopast analoogseid tooteid otsima. Polnud mõistlik USA-st nii väikseid koguseid tellida, mille maksumuse transport ja tollimaks 3-5 kordselt ületasid. Proovisin läbi kümneid kui mitte rohkem erinevaid Eestis müüdavaid epoksiidliime. No ütleme nii, et targem oleks olnud see osa vahele jätta ja aega mitte raisata, aga mulle meeldib katsetada ja proovida.

See selleks, hiljem pajatan pikemalt epoxsiidliimitest ja nende omadustest ning nailonniitidest. Kogusin aastake raha, harjutasin, õppisin ja tellisin endale juba profivarustuse ritvade valmistamiseks. Nii aastast aastasse olen õppinud ja kogemusi hankinud, et valmistada kvaliteetseid käsitöö ritvasid. Muidugi ei piirdu minu tegemised ainult ritvade remondi ja uute valmistamisega. Aga sellest juba järgmistes blogi juttudes!

Rohkem infot pilte minu tegemistest https://www.facebook.com/KalastusKunn/?fref=ts
Kalastuskunn :)

Esmalt katsu ja vibuta ritv poes läbi, veendu et kõik rõngad on terved ja ühel joonel. Käepide ja rullikinnitus on korralikult fikseeritud ja ei logise. Jälgi ,et ritv oleks sirge (rõngad paikneksid üksteise taga ja  rullikinnitusega ühel joonel). Ritv ei oleks kõver üheski suunas kui seda 360 kraadi keerutada. Olen viimasel ajal ritvu remontides pannud tähele, et ridvad on olnud eelnevalt juba praak. Levinumad on just ridvad mis valmistatud kahes osas ehk siis UL ridvad millel on imepeenike ja täis süsinikust või klaaskiust tipp. Mis on sinna kõveralt otsa liimitud, piisab vaid ritva vale nurgaall hoida heite või haakimis liigutust tehes ja katki ta ongi.